est | eng
 
Sisukaart       Prindi 

Tramm


24. augustil 2008. aastal tähistab Tallinna tramm oma 120-ndat aastapäeva. Tallinn on ainuke linn vabariigis, kus eksisteerib tramm. Oma pika ajaloo kestel on ta üle elanud 8 riigikorda, tema nime on muudetud 15 korda, tal on olnud 25 juhatajat. Põhiline, mis on jäänud, on rööbastee rajalaius - 1067 mm ehk pool sülda, nagu see 1888. aastal maha pandi.

Tallinna tramm on üle elanud kaks maailmasõda. Teise maailmasõja lõppstaadiumis 1944.a. 9.märtsil pommitas Nõukogude Liidu lennuvägi Tallinnat, mille tulemusel hävines ligi 40% Tallinna elamufondist ja sai kannatada ka trammimajandus.

Trammiliiklus Tallinnas algas hobujõul ja kestis 30 aastat. Hobutrammiliinid kulgesid Tallinna linna läbivail peamagistraalidel — Narva, Tartu ja Pärnu maanteedel. Nendele trassidele on jäänud tramm tänaseni. Hobutrammiliinide kogupikkus 1902.a. oli 7,24 km. Vaguneid oli 1917.a. käigus 37.

1910

Järgmine trammiliin Tallinnas avati Kopli linnaosas 1915.a. Selle rajasid seal asuvad tehased (Vene-Balti Laevatehas ja AS Böckler ja Co) oma töötajate teenindamiseks. Seal kasutati auruvedureid, millele peagi lisandusid mootorvedurid. Eesmärgil kasutada rajatud liini ka kaubavedudeks Balti raudtee Kopli kaubajaama ehitati rööbastee laiarajalisena (1524 mm). Kui esimese maailmasõja keerises hobutrammi liiklus 1918.a. täielikult katkes, siis Kopli tramm töötas edasi. Sõja-aastail küll vaevaliselt, kuid oli siiski põhiliseks liiklusvahendiks, mis ühendas Kopli poolsaart kesklinnaga.

Pärast hobutrammi liikluse katkemist 1918.a. seiskus trammiliiklus Tallinna südalinnas kuni 13. Maini 1921.a. Sel päeval alustasid remonditud rööbasteel liikumist hobutrammi vagunitest ümberehitatud bensiinimootortrammid.

1920

Elektritrammi liiklus algas Tallinnas 28. Oktoobril 1925.a. Narva maantee liinil. Trammid hakkasid tööle 600 V alalisvooluga. Trammivagunid ehitati Tallinna tehastes, kasutades Saksamaa ja Rootsi agregaate ja seadmeid.

1930

1931.a. naelutati Kopli rööbastee ümber rajalaiusele 1067 mm ja sõitma hakkasid seal ainult bensiinimootortrammid.

1940.aastaks ulatus trammiliinide kogupikkus 13,4 km-ni, s.h. Kopli üherajaline trammiliin Tallinna Tehnikaülikoolist Balti jaamani 5,1 km, Kopli liin ei olnud veel elektrifitseeritud. Vaguneid oli sel ajal kokku 54, nendest 20 elektrimootorvagunit, 9 bensiinimootorvagunit ja 25 haakevagunit. 1939.a. vedas tramm üle 143 miljoni sõitja.

1950

Edasine Tallinna Trammiliinide areng algas 1951.a. kui Kopli liin ehitati kaherajaliseks ja elektrifitseeriti. 1953.a. ühendati Kopli liin Viru Väljakul südalinna liinidega. 1955.a. pikendati Tartu mnt. liin Ülemisteni. Edasised muudatused olid lokaalse tähtsusega. 120-nda aastapäeva künnisel on trammi rööbastee pikkus üherajalises arvestuses 39 km. Trammid sõidavad neljal maršruudil: Kopli – Kadriorg (nr.1), Kopli – Ülemiste (nr.2), Tondi – Kadriorg (nr.3) ja Tondi – Ülemiste (nr.4).

Aegade jooksul on Tallinna trammiteedel veerenud väga erineva päritoluga vagunid. Hobutrammi vagunid olid Belgia päritoluga, aurutrammi vedurid ja vagunid saadi kasutatuina Peterburist. Tallinna viies erinevas tehases ehitati mitmet tüüpi vaguneid. Rootsist osteti 1930.a. trammi lumesahk. Tallinna trammidepoos valmistati 1951—1954 15 elektrimootorvagunit ja 23 järelvagunit.

Alates 1955.a. saadi kaasaegsemaid tramme Gotha vaguniehitustehasest Saksamaalt, kust osteti 1955—1964 mitut tüüpi 50 mootor- ja 50 järelvagunit ning 1965—1967 50 liigendtrammi G4. 1973.aastast osteti tramme Tšehhoslovakkia firmalt CKD-Tatra. Kokku on Prahast saadud 18 aasta jooksul, viimati 1990.a., 60 trammi tüüp T-4 ja 73 liigendtrammi tüüp KT-4. Uute ja moodsate trammide hankimine pole käesoleval ajal Tallinna linnale jõukohane. Vagunite pargi täiendamiseks ja täielikult amortiseerunud trammide asendamiseks on viimase 11 aasta jooksul ostetud Saksamaa linnadest (Gera, Cottbus, Erfurt, Frankfurt am. O) 26 kasutuskõlblikku pruugitud trammi KT-4D. Aastatel 2001 -2004 osteti 12 madalapõrandalist trammi keskosa, mis monteeriti trammide KT-4 külge, trammi tüübiks sai KT-6.

1960

Mitmesuguseid tehnilisi tramme on trammidepoos aastail 1953—1997 ehitatud kokku 39, millest tänapäeval on kasutusel veel 9: lumesahad — lihvimisvagunid, kontaktvõrgu remondivagunid, manöövertramm, õppetramm, muuseumvagunid jne.

Tippaastaiks on trammi ajaloos olnud 1975.a., kui käigus oli 162 vagunit;  1979.a., kui sõideti läbi 6,9 milj. km ja 1988.a. kui veeti 109 miljonit sõitjat.  2006. aastal sõideti läbi 3,15 miljonit kilomeetrit ja veeti 26,2 miljonit sõitjat. 2007.a. alul oli käigus 83 trammi KT-4 ja 12 madalapõrandalise keskosaga trammi KT-6. See võimaldab liikluse tippaegadel hoida liiklusintervalliks 4 – 5 minutit.

Praegu tegeleb trammiliiklusega 169 trammijuhti, trammide hoolduse ja remondiga tegeleb depoodes ja töökodades 90 kvalifitseeritud töölist, rööbastee remondi ja hooldusega tegeleb 31 töölist. Töötajaskond on pikaajalise staažiga ja suhteliselt püsiv.

Viimastel aastatel pööratakse suurt tähelepanu liikluskvaliteedi tõstmisele, trammide puhtusele ja välisilmele ja sõitjasõbralikkuse parandamisele.

   
TTTK AS Operatiivinfo telefonid
Paldiski mnt 48A
10614 Tallinn
telefon: (+372)  6976 100
faks:     (+372)  6721 959
Trollidispetšer:
Trammidispetšer:
Energodispetšer:
6976 222
6976 333
6613 888